"Spirit of Legends"

Viking Dry – 47%

Kuldmedali võitja maailma suurimalt alkoholivõistluselt San Franciscos 2022

Kaasaegne viiking on maadeavastaja, kes elab ja naudib hetke, milles viibib. Ta julgeb seada sammud tundmatule maale, kuid samal ajal on tal aega ringi vaadata ja tunnetada hetke.

Koostisained: kvaliteetne kadakas Saaremaalt ja Vahemerelt, koriandri seeme, angelica juur, Orrise juur, kohalikud Saaremaa lilled, sidrunikoor ja sügava ja maheda maitse saamiseks veidi Paradisi pipra teri, Muskaatpähklit ja Galangali kõik segatud maagiaga

Kuigi oleme džinni ja tooniku suured fännid, küsitakse meilt sageli, kas saab džinni ka puhtana juua? Vastus on jah – The Modern Viking gin sobib selleks suurepäraselt!

Kui eelistate kokteili, proovige Negronit:

1. Võtke võimalikult külm klaas – kasutage viskiklaasi.
2. Lisage palju jääd.
3. Lisage oma Modern Viking Dry gin 2cl
4. Lisage punast või kuiva vermutit 2cl
5. Lisage Campari 2cl
6. Peale soodavesi 0,5cl (soovi korral)
7. Segage õrnalt.
8. Kisage teie valitud garneering. (Kuivatatud sidruniviilud näiteks)
9. Naudi (ja kaalu kordamist)

On palju häid kokteile, mida saab valmistada Gindome dzinnist, siin on mõned destilleerija soovitused

London Dry Gin, mis see on?

Peame tegema rännaku ajas tagasi, kuid teeme kohe selgeks, et tänapäevane džinn on väga erinev ja ülimalt kõrge kvaliteediga.

Vastuse saamiseks peame rändama ajas tagasi 1770. aastate Londonisse. Siis oli London džinni destilleerimistööstuse keskus, kus sadu piiritusetehaseid asusid Ida-Londonis jõe lähedal. Sel ajal oli Londonis maailma suurim ja kõige aktiivsem sadam ning  Thamesi sadamtes ning kaidel lossiti väärtuslikke vürtse ja eksootilisi puuvilju, nagu apelsinid ja sidrunid. Samuti jäi üle suhkrut Briti kolooniatest Kariibi mere piirkonnas ja viljavarusid, mis toodi siia eksportimiseks ümbritsevatest maapiirkondadest. Pole ime, et Londoni ettevõtlikud kaupmehed avastasid  džinni destilleerimise kui loomuliku viisi ümbritseva külluse ärakasutamiseks.

Londonis valmistatud džinn ei olnud veel maitse poolest erinev oma eelkäijast Hollandi jeneverist. Tõepoolest, kõrgem klass, kes jõi imporditud Hollandi jeneverit, nimetas seda mitmesuguste nimedega, mis peegeldasid selle hollandi pärandit – Genf, Hollands, Schiedam. Sõna "džinn" oli solvang, mis tähendas enamasti halva kvaliteediga alkoholi, mida vaesed suure džinnihulluse päevil jõid. See oli halvimast teraviljast valmistatud rotgut, mida destilleeriti kehva veini valmistamiseks, seejärel lahjendati ja maitsestati, et varjata selle kohutavat maitset. Siin on retsept 1740. aastatest firmalt Beaufoy, James and Co ja see ei maini isegi kadakat.

• Vitriooliõli (väävelhape)
• Mandliõli
• Tärpentiniõli
• Veini kange põhi (põhipiiritus)
• tükisuhkur
• Lubjavesi
• Roosivesi
• Alum
• Tartari sool

Kaheksateistkümnenda sajandi lõpuks olid 50 aastat kestnud maksustamise ja reguleerimise tagajärjed tunda andnud. Džinn ei olnud enam odav, ei olnud enam masside oopium ja paljud väikesed destilleerijad ja tagatänava poisid olid äritegevusest välja tõrjutud. Destilleerimiskaubanduse kontroll oli julgustanud vastutustundlikke ettevõtteid liituma ja nüüd olid Londonis suured piiritusetehased, mis olid hakanud keskenduma kvaliteedile. Nad kirjeldasid end kui "alaldajaid" ja taas destilleerisid sama mainekatelt firmadelt ostetud baaspiiritust oma retseptide järgi, kasutades looduslikke maitseid. Nad müüsid oma tooteid Old Tom Ginina, tugevalt magustatud alkohoolse joogina, mis meenutas endiselt  jeneveri. Booths and Boords olid suurimad tootjad ning Gordons ja Nicholson’s olid juba silmapaistvad. Nüüd hakkasid Inglismaa destilleerimisel suurt rolli mängima Šoti teraviljapiiritusetehased. 1823. aasta õigusaktid muutsid Šoti destilleerimist ning linnaste ja teraviljapiirituse litsentseeritud tootmine suurenes oluliselt. Suur osa sellest leidis peagi tee piirist lõunasse džinniks muutmiseks.

Pideva destilleerimise leiutise patenteeris esmakordselt 1830. aastal Dublini aktsiisiametnik Aeneas Coffey, mis tähendas, et ettemääratud kangusega järjepidevat puhast teraviljapiiritust saab nüüd odavalt valmistada. Džinni destilleerijad ei pidanud enam kehvema piirituse maitseid suhkru ja tugevate vürtsidega varjama ning võisid pöörata tähelepanu uut tüüpi džinnile. Seda nimetati kuivaks džinniks, kuna see oli selge ja magustamata ning seda maitsestati peenemate aromaatsete taimedega, nagu koriander, kassia, angelica ja orrise juur. Kuna enamik seda tüüpi džinni valmistavatest destilleerijatest asus Londonis, villisid nad oma tooteid Londoni kuiva džinni nime all ja nimi jäi külge.

Kuigi paljud destilleerijad jätkasid Old Tomi stiilis džinni valmistamist kuni 20. sajandini, siis järk-järgult hakkas London Dry stiil määratlema džinni sellisena, nagu me seda teame. Erinevalt Plymouth Gin'ist, mida saab valmistada ainult Plymouthis, ei pea London Dry Gin'i tegema Londonis ja seda tehakse tänapäeval väga vähe. Peale Beefeateri on suurem osa Inglise destilleerimise kuulsaid nimesid kolinud asukohtadesse, mis sobivad paremini suurte piiritusetehaste logistikale, kuigi butiikbrände The London Gin ja Whitley Neill toodetakse endiselt Londonis. Meie London Dry toodetakse Eestis. Londoni destilleerijate pärand jääb aga alles selles osas, et sõnad "London Dry" on kogu maailmas endiselt sünonüümid "kvaliteetdžinnile".